[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pindi1 ‹`Pinti ~ -sse ~ -le› Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas (Veriora mõis), 1738 Pendi Märt, 1805 Pindi.  C2
● Pääsna külas, mille põhjapoolsele ääremaale Pindi küla tekkis, tuli see talupoja lisanimi kasutusele XVIII saj algupoolel. 1805. a oli neli Pindi lisanimega peremeest ja nende asustus kindlasti levinud ka praeguse Pindi küla aladele (juba 1686. a kaardil on selles kohas nimeta hajatalu). Pindi lisanimi oli Räpinas tuntud veel enne Pääsnal käibele tulemist, nt 1601 Penti Jawp ja Penti Andress Kuuksi külas. Lisanimi tuleb eesnimest Pent, mis on Benedictuse mugandus. 1588. a on kirja pandud ka esimese silbi i-ga Benedictuse variant Pintens. Vrd ka perekonnanimi Pindis. Räpinas on suguvõsade kõnekeelse lisanimena tänapäevani kasutusel Pin´d´o. 1977 liideti Pindi külaga ↑Ruunamõisa (Ruuna asundus). – ES
EAA.567.3.191:13, L 13; EAA.567.2.758:2, L 1p;  EAA.308.2.104, L 1; PA I: 244; Rajandi 1966: 36; Rev 1601: 16

Tundu ‹-le› Har – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Mõniste vallas (Mõniste mõis), 1744 Perrakun Tundo Hans ~ Perrakund Tundo Hans (talupoeg), 1826 Tundo (talu), 1839 Tundo (küla), 1907 Alla Tunda No 4, No 5 Mäe Tunda, 1923 Tundo (asundus).  A4
● 1684. a kaardil on küla kohal veel tühi koht. XVIII saj keskpaigas on sinna Peräkonnu talust elama asunud peremees Tundo poeg Hans. XVII saj-st on teada peremees nimega Kacke Tunde Sänna mõisast. Külanimi on pärit talult ja talunimi omakorda talupoja eesnimest. XX saj alguseks on kirjas Ala-Tundu talu, millest tänapäevaks on saanud Kirsimäe ja Uibumäe, ning Mäe-Tundu talu, mis on kaardil tühi koht hiljem pealejoonistatud hoonetega, arendatud karjamõisaks. Tundu külaga on 1977 liidetud ↑Pihkura, Piili (Peeli), Sae (1970 Soe) ja osa Luhtu külast. Vrd Peeli jõgi. – MF
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.567.3.168:15, 22, L 12p, 19p; EAA.1295.1.756:16, L 12;  EAA.2072.9.625, L 1; Rücker; ÜAN